Gümnaasiumivõrgu areng Tartumaal

5.01.15
 
Haridus- ja Teadusministeerium saatis nii Tartu Maavalitsusele kui Tartumaa Omavalitsuste Liidule kirja, milles paluti esitada kommentaarid gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealustele ning esitati lisaks  järgmised küsimused:
- kas korraldada gümnaasiumivõrk ümber kiiresti ja korraga või pikema aja, st 3 õppeaasta jooksul;
- kas gümnaasiumide pidaja peaks tulevikus olema kohalik omavalitsus või riik?
- kas on vajalik riigi  tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel?
- kas lävend gümnaasiumisse õppima asumiseks peaks  kõigis gümnaasiumides olema ühesugune?
 
3. veebruaril 2012 kohtusid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad Tartumaa Omavalitsuste Liidu ning Tartu Maavalitsuste esindajatega, et tulevase gümnaasiumivõrgu teemadel arutleda.
 
Tartu maavanem saatis 10. veebruari 2012 ministeeriumile järgmise vastuse:
 
"Oleme nõus, et kõigile õpilastele tuleb tagada õppe- ja kasvatustöö kõrge kvaliteet. Valikuvõimalusega võrdselt tähtsaks peame aga haridusele juurdepääsu – nii logistilise kui sotsiaal-majandusliku – olemasolu.
 
2009. aastal Tartumaal (v. a Tartu linn) läbi viidud ankeetküsitlus näitas, et 45% vastajatest oli täiesti või pigem rahul keskhariduse teenusega, rahulolematuid oli 14%. Rahulolematuse põhjustest oli esikohal (78%) kooli liiga kauge asukoht. Vaid 14% puhul oli rahulolematuse põhjuseks õpetajate tase ja 6% puhul nõrk õpilaskontingent.
 
Kui otsustada siiski gümnaasiumivõrgu reformi kasuks, siis kiire ja korraga ümberkorraldamise eelduseks on, et juurdepääsuprobleem oleks juba eelnevalt lahendatud transpordi, õpilaskodude, koolitoidu jm näol. Seega tuleks anda kooli pidajatele piisavalt aega vajalike ümberkorralduste elluviimiseks.
 
Gümnaasiumide võimalike pidajana näeme tulevikus nii riiki (Tartumaal nt Nõo Reaalgümnaasium), kohalikke omavalitsusi, omavalitsuste ühisasutisi kui ka era- ja vabasektori institutsioone.
 
Riigi tasemel õppekohtade jaotust üld- ja kutsekeskhariduse vahel me ei poolda. Selleks ei ole valmis põhikooliõpilaste karjäärinõustamise süsteem, kutsekoolide erialavalik ega täiskasvanute täiendõppe süsteem. Eesti tuleviku-ühiskond ja –majandus vajavad tugeval üldhariduslikul baasil põhineva hea ümberõppe­suutlikkusega kodanikke ja töötajaid.
 
Gümnaasiumisse õppima asumise ühtse lävendi kehtestamise puhul on tõsine oht, et suureneb veelgi sooline tasakaalustamatus kõrgemates haridustasemetes – juhul, kui poeglaste õpetus- ja kasvatustöö metoodikas ei toimu kvalitatiivset arenguhüpet.
 
Iga kooli või kooliastme sulgemise otsustab kooli pidaja, st enamikul juhtudel kohalik omavalitsus. Volikogud saavad teha otsuseid, kui neil on selleks piisav informatsioon, koolide rahastamise kvaliteedi- ja efektiivsuskriteeriumid on pikaajaliselt paigas ning taristu (koolibussid, õpilaskodud jm) on valmis tagama, et ükski laps ei oleks sunnitud gümnaasiumiharidusest loobuma majanduslikel põhjustel."
 

 

Lisainfo

 

Tartu Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond

juhataja

Annely Võsaste

annely.vosaste
@tartu.maavalitsus.ee

 730 5273 

hariduskorralduse 

peaspetsialist

Annika Põlgast

annika.polgast
@tartu.maavalitsus.ee

 730 5269 

 

Tööalased e-kirjad on soovitatav saata Tartu maavalitsuse üldaadressile info@tartu.maavalitsus.ee, kus need registreeritakse ja edasi suunatakse.